Üliõpilaste Selts Raimla, aastast 1922

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

Sümboolika

Prindi PDF

ÜS Raimla välismärgid on sõrmus, lipp, tekkel ja särbid.

 

ÜS Raimla sümboolika saamislugu

Esimest korda arutati välismärgi ja lipu tegemist vanematekogu koosolekul 14. septembril 1928. Välismärgid pidid sümboliseerima seltsi sihte ja püüdeid. Vaidlused sümboolika osas kestsid palju aastaid. Ühtset, kõigile meeldivat lipu ja sõrmuse kavandit polnud veel seltsi 15. aastapäevakski valminud.

Kuna Tartus ei suudetud üksmeelele jõuda, võttis asja käsile Raimla Tallinna osakond. Lipu kavand esitati üldkoosolekule 9. märtsil 1939. Lipp kavandati järgmiselt: 1/4 äärest sinine, keskel valge, kuhu peale oleks tikitud siidilõngadest seltsi embleem. Embleemina kujutati lipul algselt tamme. Vil! L. Laja põhjendus embleemi osas oli järgmine:

"Sõbrad, vaadakem tamme tüve ja juuri! Tamme tüvi on neid väheseid tüvesid, kus kõrgus ei ole kunagi arendatud tugevuse arvel. Tamm ei murdu tormis tüvest mitte kunagi. See puu on tugev, peaaegu paindumatu, ja alles selle järel kõrge. Paljastagem tamme juured maast. Meile avaneb pilt, mida näeme õige väheste puude juures: tugevad juured tungivad sügavusse, pinnaselähedal on ainult narmasjuured. Tamm ei kuku kunagi ümber koos juurtega nagu palju teisi puid. Nagu täitsa mees on kindel kehalt ja karakterilt, nii on seda ka tamm. Nagu täitsa raimlamees oma vaimuga tungib sügavusse, nii tungib tamm oma juurtega. Ei üks ega teine õõtsu tuule käes ega murdu kunagi. Raimlamehel tuleb pahatihti võrsuda "kadakasel karjamaal" ja saada ometi suureks. Kodumaa tamm ajab oma juured ka kõige kivisemasse pinda ja on ikkagi tugev ja uhke. Sügavale tunginud juured hoolitsevad ise toidu ja niiskuse eest. Teaduse sügavustesse tunginud inimene määrab ise enda saatuse- ta on olulähedane ega ole olukorra poolt loodud produkt. Raimlamees seisab elus nagu juurtega sügavale kivisesse maasse tunginud tamm. Meie juhtmõte: tungigem sügavustesse!"

Kavand võeti vastu seltsi üldkoosolekul, kuid vilistlaskogus jäi see kinnitamata, kuna Tallinna osakonnale need ei meeldinud ning seal ka lasti kunstnikul uued kujundada.

 

 

Tallinna osakonna juhatus võttis 26. novembril 1939 vastu kunstnik Paul Luhteina valmistatud lipu ja sõrmuse kavandi ning esitas need erakorralisele üldkoosolekule. Kavandid kinnitati ning lippu ja esimesi sõrmuseid esitleti salaja 17. novembril 1940, mil anti kohal olnud vilistlastele ja tegevliikmetele seltsi sõrmus. Kokku said sõrmused 40 raimlalast Tallinnast ja Tartust.

 

 

 

Praegune lipp loodi 1959. aastal Rootsis ning  õnnistati Kanepis 29. novembril 1989. 1940. aastal  tehtud lipp pole ilmselt säilinud.  Lipul oleval embleemil on kujutatud teadmiste tuld, mille kohal on põhjatäht. Embleemi ääri kaunistavad tammelehed, mis  sümboliseerivad raimlalaste tugevust.

 

 

 

 

Alates 1993. aastast on ÜS Raimlal lipuvärvides teklid. Tekli põhja joonistuse tegi Kaido Sipelgas 1996. aastal. Iga roseti nurk tähistab ühte asutajaliiget. Enne 1993. aastat kasutasime ülikooli teklit.

 

Liikmetele

Login Facebookiga