ÜS Raimla ajalugu

- Üliõpilaste Seltsi Raimla asutasid  22. septembril 1922 enamasti
EÜS Ühendusest lahkunud 16  meesüliõpilast.

- 1935. aastal liitus
seltsiga in corpore Üliõpilaste Ühing Valgma, mis tegutses Tallinna Tehnikumi
juures ning järgmisest aastast registreeriti Raimla ka Tallinnas.

- 1939 osteti Seltsile
oma maja Tartus Veski tn 42 vaid aasta enne üliõpilasorganisatsioonide
sundlikvideerimist 1940. aastal. Enne jõuti kasutusele võtta ka seltsi sõrmus
ning lipp (kujundanud Paul Luhtein).

- 1940. aastal oli
Raimlal 361 liiget peaaegu kõikidelt Tartu ja Tallinna Tehnikaülikooli
erialadelt. Raimla paistis silma oma suurima suhtarvu poolest ülikooli
õppejõudude ning teaduskraadide omanike osas.

- Pärast Eestist lahkumist 1944 hakkasid läände jõudnud
liikmed koonduma paljudes maades. Koondised on olnud Rootsis, Kanadas, USAs ja
Austraalias.

- 1962. aastal sõlmiti
sõprusleping Helsinki Ülikooli Satakuntalaisen Osakunnaga. Välisliikmeid on
kokku olnud 160.

- Raimla on välja andnud kolm
koguteost: "Omariikluse süvendamisel" 1938, "Omariikluse taustal" 1955,
"Üliõpilasselts Raimla 1922-1972" ning alates 1952. aastast ajakirja Raimla
Side.

- Selts taastati Tartus 4. septembril 1989.

- 1997. aastal sõlmiti
sõprusleping Uppsala ülikooli Kalmari natsiooniga

- 1999. aastal saime
taas asuda oma majja Veski 42, kus viimased aastakümned oli asunud
lasteaed

Nimekamaid raimlalasi ajaloost

akadeemikud August Vaga, Paul Kogerman, Aleksander Veiderma, Ilo Sibul, Ferdinand Laja, ülikoolide rektorid professorid Paul Kogerman, Robert Livländer, Henrich Riikoja, professorid Juhan Aul (zool), Herman Jaakson (math), Villem Alttoa (phil), Mart Elango (phys), dotsendid Jakob Kents (geogr), Richard Kleis (hist), Riigikogu liikmed Tõnis Kalbus (Asutava Kogu liige, kohtu- ja siseminister), Johannes Pikkov (teedeminister), Vladimir Roopere (kohtu- ja siseminister), Aleksander Veiderma (Asutava Kogu liige, haridusminister), Ado Anderkop, Juhan Vilms, 1937. a põhiseaduse koostaja Artur Mägi, haridusminister Paul Kogerman, Haapsalu linnapea Hans Alver, EV aukonsul Marokos Rudolf Peets, kirjastajad Hans Männik ja Eduard Laamann, kirjanikud ja ühiskonnategelased Jüri Parijõgi, Valev Uibopuu, Valter Rand, mitmekordne Euroopa ja maailmameistrivõistluste hõbe- ja proksmedali omanik Gustav Sule, arhitektid Edgar Velbri, August Volberg, Voldemar Tippel, dr Elmar Rõigas, pedagoogikateadlane Aleksander Elango.

Praegustest tuntumatest vilistlastest